.
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

1. Pedagoogilise tegevuse analüüs


Käesoleva peatüki kahes alapeatükis demonstreerin läbivate kompetentside vastavust kutseõpetaja kutsestandardile, tase 6. 
Analüüsis toetun kevadsemestril, ajavahemikul 19.- 23.veebruaril kutsepedagoogiliselt praktikalt saadud teadmistele ja praktikamaterjalile, milleks on salvestatud näidistunni video (lisa 3), tagasisideleht praktikakooli juhendavalt õpetajalt (lisa 5) ja tagasisidestamine õpilastelt (lisa 6). Õppetunni salvestamine annab õpetajale hea ülevaate sellest, kas tunnis kavandatu ja seal toimunu vastasid plaanitud tegevusele (Krull, 2001).

Kuna minu õpilasteks olid praktika perioodil ka HEV õppijad ning täpsemalt intellektipuudega kutseõppijad, siis pean vajalikuks mõne sõnaga avada, kuidas iseloomustatakse intellektipuudega õppijat. Eesti Puuetega Inimeste Koda kirjutab, et intellektipuudega õpilastel on keeruline uusi teadmisi omandada, näiteks kui nad õpivad selgeks kindla oskuse, ei suuda nad õpitut muutuvates olukordades rakendada. Seega ka tööle siirdudes vajavad nad juhendaja abi. Intellektipuudega õpilastel on keerukas õppida ka lugema ja kirjutama. Neile on keeruline ennast ja enda võimeid realistlikult hinnata, tehes seda tugevalt üle- või alahinnates. Sotsiaalsete oskuste puudumine teeb üsna keeruliseks suhtlemise teiste inimestega ning igapäevaelus toimetulekuks vajavad nad kõrvalist abi. Seega on kutseõppeasutuse kohustus luua erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule sisenemiseks, arvestades ressursside piisavust ja õppekorralduse optimaalsust ning võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat (Erivajadustega isikute ..., 2014). 

Minu jaoks oli aga praktikaaegne koostöö intellektipuudega kutseõpilastega nagu iga teisegi õpilasrühmaga, kellega tuleb omavahel eelnevalt tuttavaks saada, välja selgitada õppijate tugevused ja arenguvajadused ning sellelt pinnalt hakata toetama õppimist. Kollektiivis peitub jõud ja õppe sujuvuse tagamiseks tegin pädevuste piires igakülgset koostööd ning konsulteerisin (lisa 3) teiste koolis töötavate õpetajatega. Ka selgub haridusteemalisest uuringust, et koostöös töötamist ja õppimist peetakse üheks efektiivseimaks muutustele reageerimise viisiks (Hargreaves, 2006, viidanud Sirk et al., 2017).

Järgnevates alapeatükkides analüüsingi praktika näitel oma pedagoogilise tegevuse lähtealuseid ning reflekteerin praktikakoolis läbiviidud pedagoogilisi tegevusi.



     <<                                                                         >>