Käesoleva peatüki kahes alapeatükis demonstreerin läbivate kompetentside vastavust kutseõpetaja kutsestandardile, tase 6.
Analüüsis toetun kevadsemestril, ajavahemikul 19.- 23.veebruaril kutsepedagoogiliselt praktikalt saadud teadmistele ja praktikamaterjalile, milleks on salvestatud näidistunni video (lisa 3), tagasisideleht praktikakooli juhendavalt õpetajalt (lisa 5) ja tagasisidestamine õpilastelt (lisa 6). Õppetunni salvestamine annab õpetajale hea ülevaate sellest, kas tunnis kavandatu ja seal toimunu vastasid plaanitud tegevusele (Krull, 2001).
Kuna minu õpilasteks olid praktika perioodil ka HEV õppijad ning täpsemalt intellektipuudega kutseõppijad, siis pean vajalikuks mõne
sõnaga avada, kuidas iseloomustatakse intellektipuudega õppijat. Eesti
Puuetega Inimeste Koda kirjutab, et intellektipuudega õpilastel on
keeruline uusi teadmisi omandada, näiteks kui nad õpivad selgeks kindla oskuse,
ei suuda nad õpitut muutuvates olukordades rakendada. Seega ka tööle siirdudes
vajavad nad juhendaja abi. Intellektipuudega õpilastel on keerukas õppida ka
lugema ja kirjutama. Neile on keeruline ennast ja enda võimeid realistlikult
hinnata, tehes seda tugevalt üle- või alahinnates. Sotsiaalsete oskuste
puudumine teeb üsna keeruliseks suhtlemise teiste inimestega ning igapäevaelus
toimetulekuks vajavad nad kõrvalist abi. Seega on kutseõppeasutuse kohustus
luua erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule
sisenemiseks, arvestades ressursside piisavust ja õppekorralduse optimaalsust
ning võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat (Erivajadustega
isikute ..., 2014).
Minu jaoks oli aga praktikaaegne koostöö intellektipuudega
kutseõpilastega nagu iga teisegi õpilasrühmaga, kellega tuleb omavahel eelnevalt
tuttavaks saada, välja selgitada õppijate tugevused ja arenguvajadused ning
sellelt pinnalt hakata toetama õppimist. Kollektiivis peitub jõud ja õppe
sujuvuse tagamiseks tegin pädevuste piires igakülgset koostööd ning
konsulteerisin (lisa 3) teiste koolis töötavate õpetajatega. Ka selgub haridusteemalisest
uuringust, et koostöös töötamist ja õppimist peetakse üheks efektiivseimaks
muutustele reageerimise viisiks (Hargreaves, 2006, viidanud Sirk et al., 2017).
Järgnevates alapeatükkides analüüsingi praktika näitel oma pedagoogilise
tegevuse lähtealuseid ning reflekteerin praktikakoolis läbiviidud pedagoogilisi
tegevusi.