.
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

2.2. Õpikeskkonna kujundamine


Õpikeskkonna all mõistetakse õppimist kui ökosüsteemi. Õpikeskkonnal on pedagoogiline tuum, mille  koostisosad on õppijad, õpetajad, õpisisu ja ressursid (Ruus, 2015). Õpikeskkonna kujundamisel tegin igakülgset koostööd õpperühma õpetajatega ning tunni õpetaja abiga (lisa 3). Järgisin õpetajaeetika koodeksi juhiste kohaselt õpetaja ja õpilase koostöö põhimõtteid (Eesti Õpetajate Liit, 2005).

Minu eesmärk oli tundides kujundada õpikeskkond, mis oleks õppimist toetav, innustav ning keskendunud eesmärkide saavutamisele. Samuti pidi õpikeskkond tagama ligipääsetavuse kõikidele HEV õppijatele, mistõttu õpikeskkonna kujundamisel pidi olema arvestatud õpilaste erilisusega ja kaasava hariduse ideega (Eesti Haridusministeerium, 2014). Kuigi minu õpperühmas oli mõnel õppijal  liikumisega raskusi, ei takistanud see treppidest kõndimist teise korruse klassi ega takistanud õppetöös osalemist.  Õpikeskkonna tagasin füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt turvalise ehk hoolitsesin selle eest, et on tagatud õpirahu. Valgustasin klassi, hoolitsesin, et ei oleks häirivat müra, tuulutasin enne tundi klassiruumi. Pingid paigutasin eelnevalt nii, et erivajadusega õppijatel oleks hea kuuldavus ja nähtavus ning hea tunnis kaasa töötada ja teha koostööd. Väiksemas kuni 10-liikmelises rühmas võivad õpilased istuda ka kõrvuti ja see ei takista üheskoos õppimist. Hoolitsesin selle eest, et kõik õpilased jõuaksid tunni ajaks klassi ja küsisin üle, kas keegi on veel tulemas. Siis sulgesin klassiukse. Hoolitsesin selle eest, et klassis ei viibinud ega siia ei pääsenud kõrvalisi isikuid. Märkasin ja toetasin õppetöös kõiki õpilasi ning andsin tagasisidet.

Kujundasin õpikeskkonna kasutades tehnoloogilisi võimalusi. Õpivarana oli minu poolt loodud slaidiesitlus (lisa 4), mis toetas erivajadusega õppijate õpiväljundite saavutamist ning selle loomisel kasutasin usaldatavaid allikaid. Õpivara oli hügieeniline ja disainitud kaasava hariduse põhimõttel, kus oli arvestatud õppematerjali selgust, teksti suurust ning suuri selgeid pilte ning välditud slaididel üleliigset infot. Püstitatud eesmärgid olid kirjutatud ja selgitatud õpilaste jaoks lihtsalt. Üks oli selge, et soovisin vältida rutiini ja igavust ning tuua õppimisse uudsust ja huvi. Õpikeskkonna soovisin kujundada laheda, et õppija tahaks siia jälle tagasi tulla ning see innustaks teda õppima. Samas oli slaidiesitlust minimaalselt, sest tunni eesmärk oli aktiivne õppimine ning sotsiaalsete oskuste arendamine vestluse, arutelude, klassi ees demonstreerimise näol ning ühiselt meeskonna töös osalemine.

Samuti kaasasin õpilasi igati ise õpikeskkonda kujundama, näiteks liigutasime ühiselt pinke, et saaks järgmise õppeülesande juurde minna ja tunni lõpus jällegi seadsime ühiselt klassiruumi korda. Nii tekitasin õpikeskkonda "meie" tunde.
Kutseõppes peavad õpikeskkonnad olema loodud reaalset töömaailma silmas pidades ning varustatud töömaailmas kasutuses olevate autentsete õpivahenditega. Kuna ka näidistunni ajal toimus õppetöö puhastusteeninduse klassis, siis planeerisin sellesse tundi igakülgse lõimingu töömaailmaga ning käsikäes käis teoreetiline osa praktiliste tegevustega, teisisõnu, kasutasime õppimises igakülgselt õppevahenditena koristusvahendeid. Õppetöös jälgisin tööturvalisust ja töötervishoiu (tööergonoomia) nõudeid. Vastavad teadmised ja oskused olen omandanud puhastusteenindaja-juhendaja kutsekvalifikatsiooniga (lisa 9) ning töömaailmas töötades.

Olen õpetamisstiililt positiivne, innustav, mõistev, sõbralik ja huumorimeelne, luues igati pingevaba õpiõhkkonda. Väärtustan sellist õpetamist ja kehakeelt, sest see suurendab õppijais õpimotivatsiooni, tagab õppimise tulemuslikkuse, kujundab õppimise/kooli positiivset kuvandit ja arendab õppijais õpioskust. Seetõttu oli mulle õpetamisel oluline, et selline õhkkond püsiks kogu tunni vältel ning tund lõppeks rõõmsas ülevas meeleolus.
Olen omandanud õpikeskkonna kujundamisest teadmised Tallinna ülikooli kursustel: Erivajadusega õppija, Õppimine nooruki ja täiskasvanueas, Tänapäevane õppemetoodika kutseõppes ning Täiskasvanu koolituse alused. Lisaks läbisin Tampere Kutseõpetajate kõrgkoolis kursuse Mitmekultuurilise rühma juhendamine (Monikulttuurisen ryhmän johtaminen). Oskused olen omandanud Kutsepedagoogilisel praktikal I Soomes ja Kutsepedagoogilisel praktikal II Eestis (lisa 1).

Minu tugevused:
  • turvalise, soosiva ja toetava õpikeskkonna kujundamine
  • õppijate erilisusega arvestamine
  • puhastusteeninduse erialaste teadmiste ja oskuste rakendamine õppetöös.

Minu arenguvajadused:
  • digitehnoloogiliste võimalustega arvestamine ja nende mitmekesine kasutamine.



<<                                                                        >>