.
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

2.3. Õppimise ja õppija arengu toetamine


Õppimise ja õppija arengu toetamine algas minu puhul tundide õpikeskkonna kujundamisega. Lähtusin õpetamises konstruktivistlikust ja õppijakesksest õpetamisest. Õppetunnid ja hindamine oli kavandatud puhastusteenindaja abilise rakenduskava aluseks võttes (lisa 7). Praktikal olles sain õpilastega tasapisi tuttavaks, kuid õpilaste paremaks tundmiseks ei piisanud kaugeltki nädalasest praktikast, samuti nagu ka õpetaja tundmiseks ei piisa õpilastele üksnes nädalast. Selleks, et toetada õppijaid õppimises, läheb vaja olulisemalt pikemat tutvumisperioodi, mis aitab märgata ja toetada õpilases toimuvaid arenguid. Küll aga saab õpetaja kujundada avatud hoiakuga esimesest päevast peale mõnusa õpikeskkonna, kus õpilased julgevad ennast avada, pingevabalt õppida ning läheneda ja õpetajaga vestlust alustada (lisa 3). Selliselt oli mul võimalik õpilastes märgata ka kõige pisemaid muutusi, aga teisalt väga olulisi arenguid, näiteks olid nendeks võtmepädevused nagu suhtlemisoskus, õpipädevus ja ettevõtlikkus. Olgu siinkohal märgitud, et minu näidistunnis osales kaks erinevat õpirühma, kellest ühega olin varasemalt tuttav, teisega sain tuttavaks alles õppetunni jooksul.

Õpetamisel märkasin, toetasin ja tunnustasin kõiki õppijaid ning kogu tunni vältel andsin jooksvalt tagasisidet, et õpilased saaksid teadlikuks oma edasiminekutest. Minu puhul olid need nii sõnaline tagasiside kui positiivne kehakeel. Jooksva tagasiside juures pean oluliseks, et seda antakse koheselt ja mitte viivitusega või kunagi hiljem. Soovisin eelkõige, et läbi minu tagasiside saaksid õpilased ettekujutuse, kuidas neil õppimine läheb, avastaksid oma arenguressursse ja arendaksid enesemääratluspädevust, võrreldes ühtlasi enda õppimist mõttes rühmakaaslastega. Õpilaste õpiväljundite saavutamist hindasin asjakohaseid hindamismeetode kasutades, milleks oli õpilaste õpioskuste demonstreerimine (lisa 2).

Aga tagasisidet ei andnud üksnes mina, vaid lasin ka õpilastel endil ennast läbi arutluse enesehinnata, et kujundada õpilastes enesemääratluspädevust ja proovida neil analüüsida teadmiste hetke seisu. Palusin näiteks hinnata õpilasel enda arenguid, mis on toimunud temas nädala jooksul ja proovida sõnastada, mida õpilane on nädalaga juurde õppinud, mis on läinud hästi, mida võiks veel harjutada. Samuti küsisin õpilastelt tunni lõpus enda õpetamise kohta tagasisidet, et teada saada enda arenguvajadusi ja edaspidi veelgi tõhusamalt õpetajana õppimist toetada.
Õppijate arengut ja õppimist toetasin tunni ajal erinevate ja mitmekesiste õppemeetoditega, sest õpilased on erinevad ning mõnele sobib õppimisena rohkem vestlus ja arutelu, kui teistele jälle praktiline tegevus. Mitmekesine õppetöö on eelduseks ka mitmekesiseks arenguks. Minu ülesanne oli tunni ajal korduvalt innustada ja motiveerida õppima ning lasta õpilastel tunda eduelamust. Tagasiside osas pean aga õppima  planeerima rohkem (paremini) aega nii tunni ajal kui tunni lõpus, et ühine vestlus, arutelu ja mõtete vahetamine toimuks rahulikult ja kiirustamata. 

Olen teadmised ja oskused õppimise ja õppija arengu toetamisest omandanud Tallinna ülikoolis kursustega: Erialapraktika, Õppimine nooruki ja täiskasvanu eas, Kutsepedagoogiline praktika I ja Kutsepedagoogiline praktika II.  Tampere Kutseõpetajate kõrgkoolis läbitud kursustel: Mitmekultuurilise rühma juhendamine (Monikulttuurisen ryhmän johtaminen) ja Aja vaimus hinges õpetaja (Ajan hengessä hengissä opettajana) (lisa 1).


Minu tugevused:
  • avatud hoiak ja koostöö tegemise oskus
  • õppijate erinevuste märkamine
  • mitmekesiste õppemeetodite kasutamine.

Minu arenguvajadused:
  • kujundava hindamise oskuse arendamine.



<<                                                                        >>